Ühel päris mõnusal märtsikuu päeval pidime taaskord leppima teatega, et jääme distantsõppele. Appike, jälle! Olid esimesed mõtted, mis peast läbi käisid. Ega midagi, vaim tuli valmis panna. Kogu koolitööks vajalik materjal sai kokku pakitud ja koju transporditud. Nüüd oleme kodust vägesid juhtinud juba pea kuu. Jagaksin teiegagi ühte nädalat, selle tegevusi ja toimetusi.
ESMASPÄEV
Ärkan 5.30, sest koer soovib jalutama minna. Väljas on mõnusalt karge ja ümberringi veel suur vaikus. Siis hommikukohv ja 1.vaatus arvuti taga võib alata. Kannan sisse selle päeva tööülesanded lastele. Järgmisena avan postkasti ja avastan, et veel 22.13 eelmise päeva õhtul on töid saadetud. Olgu, vaatan üle, saadan tagasiside ja märgin ka stuudiumisse.
Kell on juba liikunud kümne peale. Tõusen, teen võileiva, jaheduse vältimiseks ka pliidi alla tule ja istun taas arvuti taha. Algab 2.vaatus- nobedamatel on juba tööd valmis ja õpetajale ülevaatamiseks saadetud. Jälle tööde ülevaatamine ja tagasiside andmine.
Nii, kell saab juba 12.00- algab veebitund. Kõik on kohal ja rõõmsad. Vahepeal on paaril lapsel sünnipäev olnud, leian kapist tordi küünla, panen põlema, elevust kui palju, soovime kõik õnne. Vaatame üle tööülesanded, mis täitmist vajavad. Need, kellel juba valmis, õpetavad teisi. Aeg möödub kiiresti. Lõpetame tunni, kes veel eraldi õpetaja abi soovivad, jäävad ekraanile. Nüüd on ka viimane lehvitanud.
Vahepeal kiire põige postkasti- kuuendikud on koduseid töid saatnud. Annan tagasisidet, kannan stuudiumi. Jõuan vaevalt selga sirutada, kui kell saab 14.00 ja algab 3.vaatus- õpetajate koosolek. Jõuan veel suu tulipunaseks värvida (kahjuks keegi ei märka seda) ja siis see algabki. Palju tuleb juttu muretsemisest: õpetajad muretsevad laste pärast, kes ei osale veebitundides, kes ei saada kodutöid, kes on kuhugi kadunud,kes on õppimisega hädas. Kuidas neid küll järje peale aidata? Ühised kokkulepped sõlmitud, lõpetame koosoleku.
Nüüd küll väike paus töösse.
Riided selga ja kiire kõnd Mäekülla ja Sargverre tagasi. Mõnus, pea sai ka kohe klaarimaks. Nüüd suhtleme kolleegiga telefoni teel ja seame järgmise päeva plaane 3.klassi jaoks. (Selgituseks, et 3.klassis õpib 26 õpilast ja neid õpetab 2 õpetajat)
Õhtusöök ootab tegemist! (Ups, lõunasöök jäi söömata!)
Istun jälle arvuti taha ja algab 4.vaatus. Kirjutan 3.klassi lastele lahti järgmise päeva tööd. Vaatan jälle ka postkasti - oma 20 uut kirja (Ikka annan tagasisidet ja märgin stuudiumisse). Tõmban vahepeal hinge, vaatan televiisorit, teen kaminasse tule.
Viimane asi enne magamaminekut - vaatan ikka veel igaks juhuks postkasti (ohoo, jälle on kirju mida lugeda!)
Tõmban sellele päevale joone alla ja poen voodisse.
TEISIPÄEV
Hommik algab sarnaselt eelmisele.
Kell 9.00 istun arvuti taga, sest algab 5.klassi loodusõpetus. Ilmuvad unised näod, tere öeldakse ikka näoga, aga siis kipuvad ekraanid mustaks minema. Halloo, kellega ma räägin, tore oleks teie nägusid ka näha!? Mõned näod ilmuvad tagasi. Aitäh!
Arutame koos läbi, mida järgmisena lastelt ootan, kust infot leida ja millal töö peaks õpetajani jõudma. Lõpetame tunni.
Mina aga sukeldun jälle postkasti, sest sinna on põnevaid kirjatöid saadetud. Aitäh!
Ikka annan tagasisidet ja kannan stuudiumisse.
Üks õpilane palub abi ülesande lahendamisel - liigun veebitundi ja lahendame mure.
Nüüd ikka vahepeal õue kõndima. Ilm on täna suhteliselt vihmane ja tuuline, aga mulle tundub kõndimiseks täitsa mõnus. Hea pead klaarida!
Koju jõudes teen kaminasse tule ja lihtsalt istun ja vaatan tuld, aga mõtted peas keerlevad oma rada. Õhtu möödub jälle arvutis- uueks päevaks tunde ette valmistades.
KOLMAPÄEV
Täna on see päev, kui saab päriselt koolimajja minna. Paari lapsega on tarvis kontaktõpet ka teha. Appike kui mõnus! Õpetajana tahan ikka reaalselt seista klassi ees ja lapsi õpetada.
Kõik sujub ja töö saab tehtud, kuigi rääkida tuleb läbi maski. Lahkudes saan ikkagi lastelt ka kallistuse. Armas!
Keskpäeval kohtun veebi vahendusel ka ülejäänud klassiga. Õpetaja! Sa oled täna koolimajas, märkavad nad kohe. Nii on.
Mõnus on ka mõne kolleegiga silmast-silma kohtuda ja juttu ajada. Kõik on õnneks terved. Hea seegi!
Õhtul koju jõudes istun jälle päris pikalt arvutis ja loen 6. klassi laste töid aja planeerimise kohta. Tore, et nad on aru saanud, kui oluline see on. Eriti praegu. Annan ka tagasisidet. Kui mõnus, et sain täna kodust välja ja teistega silmast-silma suhelda.
NELJAPÄEV
Hommik tervitab päikesega. Jalutan väljas, linnud laulavad- kevad mis kevad.
Jälle tass kohvi ja võtan koha sisse arvuti taga. (Pere juba naerab, et ema on arvutisõltlane!)
5. klassi õpilased on saatnud vahvaid esitlusi linnas kasvavate taimede ja elavate loomade kohta. Unustan ennast lugema.
Köögis mängib raadio Elmar ja kõlab mõnus tantsumuusika, tõusen ja teen mõned tantsutiirud ümber laua. (Meenub, et minu ema tegi kunagi nii, kui pensionipõlves igav oli.)
Täna toimub õppenõukogu. Võtame kokku 2.trimestri õpitulemused. Tõsine ja töine koosolek.
Natuke peab nalja ikka ka saama. Riputan endale külge kõikvõimalikud punast värvi ehted - natuke liiga palju. Kolleeg märkab, väike elevus, seda ongi halli argipäeva vaja.
Õhtupoolikul osalen veel ühel veebikoolitusel. Teema on huvitav - räägitakse vaimse tervise hoidmisest.
Enne magamaminekut vaatan 3. klassi laste joonistusi aasta liblika - tavalise päevakoera kohta. Nagu päris.
REEDE
Selle töönädala lõpp hakkab paistma.
Teen kohe hommikul ära pika jalutuskäigu ja siis istun arvuti taha. Panen lastele üles tänased ülesanded ja vaatan üle postkasti, kuhu on veel eile õhtul hilja potsatanud päris mitu tööd. Paningi juba mõnele meeldetuletuse saatmata tööde kohta. Tore, kui on nüüd tehtud! Vaatan üle oma arvepidamise, jään laste tehtud tööga sel nädalal rahule.
Kohtume jälle keskpäeval veebitunnis. Annan tagasisidet ka neile. Ka täna on meie hulgas sünnipäevalaps - tema saab kingiks Saamueli uhke trummisoolo.
Iga laps saab öelda, mis sel nädalal hästi läks ja mis raskusi valmistas. Kui õppimisega hätta jääd, kellelt abi küsid? Enamasti ikka emalt. Aga kui emal pole aega, kellelt siis? Vaikus. Kullakesed - õpetajalt võid ju iga kell abi paluda! Vaat see ei tule kohe nagu meeldegi, kui igaüks oma kodus on.
Lõpus vaatame veel üle meie kodus elavad loomad (enamasti koerad ja kassid), saavad ka veidi ekraaniaega.
Ilusat nädalavahetust ja ärge unustage õue minna!
Ja katsume meeles pidada, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Nii lihtne see ongi!
3. klassi ja inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Helle Suurkivi